Täiendus "Hallo Kosmoses" räägitule

Vadim Redkin meenutas Facebookis Ingrid Peegile antud intervjuus teatud aspekte, mida saate nüüd lugeda. See ilmus 20 jaanuaril 2017. „Minu arvates omab õige praktiline tegutsemine, praktilised jõupingutused otsest seost vaimse arenguga. Ja tähelepanu omaenda seisukorrale, oma sammudele, aga mitte ümbritsevate inimeste tegudele. Mõistan, et nagu ka iga teine inimene, kannan ma vastutust Harmoonia ees selle energia kvaliteedi eest, mis minust lähtub. Tähendab, minult nõutakse tähelepanu (ja piisavalt sagedast tähelepanu) isiklikele reaktsioonidele väljastpoolt tulevale informatsioonile ja tegudele. Kui rääkida üldistatult, siis mul ei ole õigust mitte kellegi üle kohut mõista (mitte kedagi süüdistada), kellegi peale solvuda, ei mõtetes, seda enam mitte tegudes. Aga just vastumeelsuse ja hukkamõistu reaktsioon on inimese jaoks täiesti iseloomulikud, nagu ka isikliku tähtsuse kinnitamine. Omades sünnipärast kehamälu, on inimesel palju egoistlikke käitumislikke programme, mis tõukavad, sunnivad teda teatud, oma varem saadud kogemusele vastavatele otsustele, mis on kutsutud inimest kohanema ellujäämise keskkonnas. Ja lihtsalt nii need programmid inimesest ei lahku. Kui me tahame olla õnnelikud ja tahame, et meie lapsed ei kannaks seda endas, siis esmajärjekorras on vaja töötada iseendaga. Aga töö selliste programmide ärakoristamise (kustutamise) kallal – see ei ole pelgalt jutt nendest programmidest, vaid teadlik jõupingutus enda sees. Tulise olukorra hetkel, mis tõukab agressivsele käitumisele, peab inimene tingimata kinni püüdma lühikese intervalli, pidama pausi - mõttes, tähelepanuga lülituda ümber Jumalale, Õpetajale, kui Ta on inimes südames. Ja sel hetkel, kui inimene rebib ennast välja sellesse intervalli, mõeldes jumalikust, võtab ta täiendava jõu õigeks tegutsemiseks (nagu puhta õhu lonks). Aga pärast sunnib ta juba tahtepingutusega ennast õigesti käituma: mitte vastama seesmise agressiooniga, peatama oma negatiivsust kandva tegutsemise, solvumise ligimese peale. Just sellel kriitilisel hetkel sunnib ta ennast õigesti toimima. Aga inimese südametunnistus, tema seesmine Seadus teab alati, kuidas on õige. Seda enam, kui on olemas Õpetus, millele sa toetud. Mõistes, et ma tahan väga muutuda, tahan saada puhtamaks, kannan vastutust oma laste ees, tahan tuua mugavustunnet neile inimestele, kes minuga kokku puutuvad – jälgin ma ennast, teen jõupingutusi õigeks tegutsemiseks. Ilma sellise jõupingutuseta ja kontrollita enese üle ei kustuta neid programme, mis on meie sees püsinud tuhandeid aastaid. Ja kui sulle on veel antud Õpetaja, keda sa täielikult usaldad, otsesed näpunäited ja sa neid täidad, - siis omandad ilmse kiirenduse egoismi kustutamisel normi tasemele. Ja seetõttu tahan lihtsalt välja öelda soovi endale ja lähedastele ja neile, kes meid kuulavad: kui me tahame, et meie lapsed oleksid terved (aga me tahame, et nad oleksid terved), ei ole vaja mitte lapsi ümber teha, vaid töötada iseenese kallal. Ja siis saavad lapsed tervemateks, veelgi enam, sa oled neile eluliseks näiteks. Aga praegune aeg nõuab tööd enese kallal, pidevat tähelepanu oma seisundile. On saabunud väga aktiivne Maa, tema vibratsiooni muutmise periood. Ja kui inimene tahab sel ajaperioodil jääda Maale elama, peab ta maksimaalselt kiiresti sobituma Maa muutmise protsessidega – muutma, peenendama oma vibratsioone. Need on Harmoonia lihtsad seadused. Ja aeg, mis on nüüd tulnud, ei luba inimesel endist moodi välja anda agressiivsete seisundite erinevaid liike. Nii pole enam võimalik elada, ja seda tuleb tingimata mõista. Tee tulevikku on ainult üks – muuta ennast. Ainult ennast muutes saan ma aidata muutuda lähedastel, aga mitte mingil muul viisil. Küsimus: Sa ütlesid, et Maa vibratsioon on praegu eriti aktiivne, toimuvad muutused, millega inimene võiks harmoniseeruda. Mis siis toimub Maaga, kuhu meid tee viib, millised sündmused on tema jaoks iseloomulikud? Toimub protsess, mida kristlikes õpetustes tähistatakse sõnaga „Apokalüpsis”. Sõna on võib-olla hirmutav, aga protsess on täiesti loomulik. Me oleme kehastunud ja elame just sellisel epohhil, aga kui kehastusime ja elame, tähendab, epohh nõuab meilt kiirendatud arengut. Maa vibratsiooni muutumise tunnused on ilmsed, need protsessid fikseeritakse ka teadlaste poolt ja ka lihtsa jälgimise jaoks muutub Maa ilmingute kolossaalne ebastabiilsus üha ilmsemaks, see räägib sellest, et tema vibratsioonilist alust muudetakse. Looduse, ilma, vulkaanide, tsunaamide, inimese emotsioonide ebastabiilsus... See ebastabiilsus on seotud planeedi seesmiste protsessidega, ja mitte ainult planeedi, vaid Päikesesüsteemi. Kõiksuse. Ja, kui võtta kristlikud arusaamad, selgub, et praegu käib Kohtumõistmine. Aga inimese üle ei mõista kohut keegi väljast, inimene mõistab ise enda üle kohut oma tegudega. On olemas Harmoonia seadused: tahad eksisteerida harmooniliselt edasi, peab nendesse seadustesse sobituma, noh, kui ei taha – tuleb ajutiselt Maa maha jätta. Harmoonia seadustes ei ole kahetsemise mõistet, seadus nõuab sellele vastavuses olemist. Me kasutame sageli sõna „armastus”, aga on vähe sellest, et ainult öelda: „Ma armastan!”. Oleks hea, kui sõnalisele kujundile vastaks see seisund, see energia, mida inimene endast kiirgab. Aga Apokalüpsis – see on protsess, kus meile antakse teatud kokkusurutud intervalli jooksul võimalus muuta ennast, viia ennast vastavusse Ajaga...”☺