Veidi usust ja usaldamisest

Allpool olev artikkel on Vissarioni vastus Roman Kiverini Facebookis esitatud küsimusele. See ilmus 18.jaanuaril 2017 Roman Kiverin: Sa kirjutad „usaldust nähakse sageli teie poolt küllaltki mitteõigesti”. Aga kuidas teda määratleda – usaldus? Millised võivad olla kriteeriumid, orientiirid, normid? Vissarion: Roma, võime ilmutada üht või teist usalduse astet sõltub inimese sisemaailma olemasolevatest omadustest. Mida enam inimene areneb vaimselt, seda vähemaks jääb tal negatiivseid psühholoogilisi komplekse ja kalduvust valedeks kartusteks, aga tähendab, seda enam on ka inimene võimeline ilmutama kõrget usalduslikkust. Aga usu ja usalduse suhtes oleks väga kasulik mitte unustada teatud nüanssi. Näiteks: usk Jumala olemasolusse ja usaldus Tema suhtes ei ilmne mitte alati ühtemoodi! Sellest, et inimene usub Jumala olemasolusse, võib kuulda erinevatelt inimestelt piisavalt sageli, aga nende tegude ja ootuste järgi võib täiesti möönvalt väljenduda, et nad Teda üldse ei usalda. Teid kõiki on varustatud kõige hädavajalikuga, selleks et lahendada teie ette kerkivaid probleeme nii, nagu teilt nimelt ka oodatakse, muidugi, kui te püüate rakendada kogu oma jõu ja võimalused. Aga, selle asemel, et rakendada vajalikku, teil juba olemasolevat jõudu, ilmutate te reeglina väga sageli laiskust ja ei pinguta piisavalt. Aga traditsioonilised usklikud püüavad selliste asjaolude puhul liigagi kiiresti õigustada oma ilmset hooletust täiesti näotute väljenditega, et nad on patused ja, kui Jumal aitab, siis nad küll suudavad tekkinud kiusatust ületada. Mis aga puutub sinu küsimust usalduse kohta Õpetajasse, siis sinu poolt toodud tsitaadis ma püüdsin anda näpunäidet, et te ei laseks ennast ahvatleda oma isiklikust hinnangust enda poolt ilmutatava usalduse kohta ja oleksite valvsad. Arvata, et teil on piisavalt usaldust Õpetaja suhtes, on väga lihtne tingimustes, kui ma otseselt ei kitsenda teie põhilisi elulisi huvisid. Inimene määratleb ennast oma elutegevuses ilmnevate eluliste huvide ja nende suhtes tehtavate järelduste põhjal, sealhulgas ka professionaalsete. Mida enam inimene jõuab omandada autoriteetsust sellistes valdkondades, seda tugevamini ta tunneb ennast tähtsust omavana ja seda tugevamalt hakkab võtma seda kõike kui mingit peamist ja oma elu kindlat alust. Sellistes tingimustes, kui keegi püüab kõrvalt kõigutada tema sellist psühholoogilist alust, siis taoline tegevus hinnatakse endale teadvustamata kallalekippumiseks oma elule, mis kergesti provotseerib mõtlematutele tegudele, ja mitte harva, agressiooni ilmutamisele. Aastate jooksul olen ma oma praktikas kohanud mitte vähe illustreerivaid näiteid inimestelt, kellel on justkui täielik usk minu tõelisusesse ja samasugune piiritu usaldus minusse. Aga tasus mul vaid hakata aktiivselt korrigeerima nende poolt tehtud vigu valdkonnas, kus nad toetusid nende poolt väljamõeldud psühholoogilistele tugedele, mida nad lugesid endi jaoks baastugedeks, hakkasid nad käituma nii, nagu poleks nende poolt usaldust mitte kunagi olnudki! Muidugi, teil võib tekkida justkui loogiline mõte, et praktiseerida usaldust Õpetaja vastu oleks palju lihtsam, kui õnnestuks sagedamini olla tema kõrval. Aga esiteks, arvestades täiesti loomulikke asjaolusid, on see võimatu, tähendab juba algusest peale on üheselt arvestatud selliselt, mis teie kõikide jaoks oleks kõige soodsam! Tuletage meelde usaldust Jumala vastu! Te ju ei luba endale rumalat mõtet, et avastasite puuduse Tema ettehooldes?! Teiseks, lihtsam on praktiseerida nimetatud usaldust ainult sellel, kes on selleks enim küps! Teiste jaoks võib sage viibimine Õpetaja kõrval osutuda hoopis kiusatuseks kiiremini kaduma minna! Ja peamiseks veaks sellisel puhul saab olema teil elementaarselt tekkiv vale kalduvus võtta Õpetajat kui inimest! Sest sellise Õpetaja tunnetamise puhul, milleks võib täiesti lihtsalt tekkida kiusatus, kasutate te kõiki teile omaseid psühholoogilisi absurdsusi, mida te ilmutate aktiivselt üksteise suhtes oma igapäevases elus! Aga Õpetaja ei ole ju kutsutud rahuldama teie soove, vaid annab teile seda, mida teil mitte ainult et ei ole, vaid ka, mis on kõige otsustavam, mida te kardate teha! Tuletage meelde usaldust Jumala vastu! Mõelge ka usalduse peale Õpetaja vastu!